Mõned ämblikutest on väga mürgised. Näiteks must leseämblik või siis Latrodectus hasselti e. punaselgne ämblik. Viimase puhul on emase ämbliku puhul selgelt eristatavaks tunnuseks punane selg, mis hoiatab kohutava mürgi eest.
Sellised ämblikud on Austraalias elutsevatest ämblikest kõige mürgisemad. Selle ämbliku hammustus võib tappa, kuid alates 1956. aastast on Austraalias kirja pandud vaid 14 surmajuhtumit tänu vastumürgile. Video Austraalias elava Latrodectus hasselti kohastumustest:http://www.youtube.com/watch?v=bQABY9H1h1Y
Tavaliste ja rahulike mesilaste asemel elutsevad Ameerikas Euroopa mesilastest palju agressiivsemad nn "tapjamesilased". Nad on hübriidid Aafrika mesilasest (Apis mellifera scutellata) ja Itaalia mesilastest (A. m. ligustica & A. m. iberiensis). Nende kohastumusteks on saanud ohu korral massiline ründamine, stressi korral võivad nad jätta taru maha ning liikuda uude kohta, samuti on täheldatud suuremat kaitsevõimet mesilassülemis võrreldes Euroopa mesilastega.
3. Monarhliblikad (Danaus plexippus) Video Lõuna-Ameerikas elavatest monarhliblikatest, kes oskavad ületada väga suuri vahemaid. Rändamisel ühest Ameerika osast teise osaleb mitu liblikate põlvkonda.
Sipelgate üheks tähtsaimaks kohastumuseks on elamine kolooniates. Sipelgakolooniad ulatuvad mõnest tuhandest isendist kuni miljonite sipelgateni. Suuremates kolooniates on kõige rohkem tiibadeta ja viljatuid emaseid (neid nimetatakse ka töösipelgateks). Sipelgad on kohastunud pideva tööga ning nad on jaotunud erinevatesse ühiskonnakihtidesse (näiteks nn "töösipelgad", "kuninganna", "sõdalased" jne).
Sipelgad on "vallutanud" peaaegu kõik mandrid. Ainukesteks paikadeks maailmas, kus sipelgad ei ela, on Antarktika ning mõned üksikud saared. Nende suurepärase kohastumise teguriteks on oskus kollektiivselt töötada, kohaneda vastavate elutingimustega, oskus endale ise toitu valmistada ning oskus ennast kaitsta röövloomade eest.
"Sipelga ainus viis maailmas toime tulla on teha kõike karja kaupa. Sipelgaühiskonnas sõlmuvad sellised sidemed ja võrgustikud, mida inimühiskond isegi mitte veebivõrgu abil üles pole ehitanud. Sipelgas võib olla suur või väike, viljakas või viljatu, ema või isa. Nii nagu ka inimene. Kuid sipelga puhul sõltub tema koht ühiskonnas mitte ainult geenidest, vaid ka keskkonnast. Ja vahel just eelkõige keskkonnast." - "Ühiselu saladus peitub geenides" Tiit Kändler
Kõigepealt - mis vahe on ritsikalja rohutirtsul? Süstemaatiliselt on tirtsulised (Caelifera) ja ritsikalised (Ensifera) eraldi alamsugukonnad. Neil on lihtne vahet teha - ritsikatel on pikad, vähemalt keha pikkused tundlad, samuti tiibade kannaosas asetsev heli tekitamise aparaat. Enamasti on nad suuremad kui tirtsulised.
Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega, tiivutuid vorme on väga vähe (näiteks Saga pedo - stepiritsikas). Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmisorganid, kuid siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas on nii taim-, sega- kui röövtoidulisi vorme (näiteks stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).
Troopiliste ritsikate hulgas on väga laialt levinud mimikri - loomade tiibade muster meenutab puulehti, sageli on kohastumine läinud isegi nii kaugele, et tiibade servad näivad "näritud" ja rikutud, selgesti on nähtavad leherood jne. Leidub ka puukoort imiteerivaid vorme.
Harilik lauluritsikas
Kasutatud materjalid: http://www.hot.ee/veljo/putukad/laulurits1.jpg http://www.hot.ee/veljo/sihk.htm http://www.sxc.hu/photo/39838 http://www.youtube.com/watch?v=r1oj4HHzHmI
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Mõisted
Adaptsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonna tingimuste ja eluviisiga
Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur.
Suunav valik - loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused.
Kohastumine- (populatsiooni,liigi) evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilikku muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused.
Kasutatud materjal: "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 4. kursus, Eesti Loodusfoto 2006 http://en.wikipedia.org/wiki/Camouflage http://et.wikipedia.org/wiki/Kohastumus
