skip to main |
skip to sidebar

Latrodectus hasselti
Mõned ämblikutest on väga mürgised. Näiteks must
leseämblik või siis Latrodectus hasselti e. punaselgne
ämblik. Viimase puhul on emase ämbliku puhul selgelt
eristatavaks tunnuseks punane selg, mis hoiatab
kohutava mürgi eest.
Sellised ämblikud on Austraalias elutsevatest ämblikest
kõige mürgisemad. Selle ämbliku hammustus võib tappa,
kuid alates 1956. aastast on Austraalias kirja pandud
vaid 14 surmajuhtumit tänu vastumürgile.
Video Austraalias elava Latrodectus hasselti
kohastumustest: http://www.youtube.com/watch?v=bQABY9H1h1Y
Kasutatud materjalid: http://en.wikipedia.org/wiki/Redback_spider
BBC Earth - http://www.youtube.com/watch?v=bQABY9H1h1Y
© David Kleinert - http://davidkphotography.com/

Tavaliste ja rahulike mesilaste asemel elutsevad Ameerikas
Euroopa mesilastest palju agressiivsemad nn "tapjamesilased".
Nad on hübriidid Aafrika mesilasest (Apis mellifera scutellata)
ja Itaalia mesilastest (A. m. ligustica & A. m. iberiensis).
Nende kohastumusteks on saanud ohu korral massiline ründamine,
stressi korral võivad nad jätta taru maha ning liikuda uude kohta,
samuti on täheldatud suuremat kaitsevõimet mesilassülemis
võrreldes Euroopa mesilastega.
Video "tapjamesilastest": http://www.youtube.com/watch?v=e7fUXw-5T2Q

Kaart "tapjamesilaste" levikust Ameerika
Ühendriikides aastatest 1990-2003
(klikka pildile, et näha levikut)
Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Africanized_bee
http://en.wikipedia.org/wiki/African_bee
http://en.wikipedia.org/wiki/Italian_bee
http://www.youtube.com/watch?v=e7fUXw-5T2QLisaks: http://animals.howstuffworks.com/insects/bee4.htm
3. Monarhliblikad (Danaus plexippus)
Video Lõuna-Ameerikas elavatest monarhliblikatest, kes
oskavad ületada väga suuri vahemaid. Rändamisel ühest
Ameerika osast teise osaleb mitu liblikate põlvkonda.
Florida muuseumi videod liblikatest: http://www.youtube.com/watch?v=Ao6XzKoO5PI&feature=related
2. Sipelgad

Sipelgate üheks tähtsaimaks kohastumuseks on elamine
kolooniates. Sipelgakolooniad ulatuvad mõnest tuhandest
isendist kuni miljonite sipelgateni. Suuremates kolooniates
on kõige rohkem tiibadeta ja viljatuid emaseid (neid
nimetatakse ka töösipelgateks). Sipelgad on kohastunud
pideva tööga ning nad on jaotunud erinevatesse
ühiskonnakihtidesse (näiteks nn "töösipelgad",
"kuninganna", "sõdalased" jne).
Sipelgad on "vallutanud" peaaegu kõik mandrid. Ainukesteks
paikadeks maailmas, kus sipelgad ei ela, on Antarktika ning
mõned üksikud saared. Nende suurepärase kohastumise
teguriteks on oskus kollektiivselt töötada, kohaneda
vastavate elutingimustega, oskus endale ise toitu
valmistada ning oskus ennast kaitsta röövloomade eest.
"Sipelga ainus viis maailmas toime tulla on teha
kõike karja kaupa. Sipelgaühiskonnas sõlmuvad
sellised sidemed ja võrgustikud, mida inimühiskond
isegi mitte veebivõrgu abil üles pole ehitanud.
Sipelgas võib olla suur või väike, viljakas või viljatu,
ema või isa. Nii nagu ka inimene. Kuid sipelga puhul
sõltub tema koht ühiskonnas mitte ainult geenidest,
vaid ka keskkonnast. Ja vahel just eelkõige
keskkonnast." - "Ühiselu saladus peitub geenides" Tiit Kändler
Lisaks: http://www.postimees.ee/?id=226101
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/sipelgad--kutsumata-kulalised.d?id=23969577
Kasutatud
materjalid: http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel550_541.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Ant
"Caste and ecology in the social insects" (George F. Oster,
Edward O. Wilson, 1979)
http://ironmanbr.deviantart.com/art/Soldier-Ant-Portrait-132915265
1. Ritsikad ja rohutirtsud
Kõigepealt - mis vahe on ritsikal ja rohutirtsul?
Süstemaatiliselt on tirtsulised (Caelifera) ja ritsikalised
(Ensifera) eraldi alamsugukonnad. Neil on lihtne vahet
teha - ritsikatel on pikad, vähemalt keha pikkused tundlad,
samuti tiibade kannaosas asetsev heli tekitamise aparaat.
Enamasti on nad suuremad kui tirtsulised.
Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega,
tiivutuid vorme on väga vähe (näiteks Saga pedo - stepiritsikas).
Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmisorganid, kuid
siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas
on nii taim-, sega- kui röövtoidulisi vorme (näiteks
stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).
Troopiliste ritsikate hulgas on väga laialt levinud
mimikri - loomade tiibade muster meenutab puulehti,
sageli on kohastumine läinud isegi nii kaugele, et tiibade
servad näivad "näritud" ja rikutud, selgesti on nähtavad
leherood jne. Leidub ka puukoort imiteerivaid vorme.
Harilik lauluritsikas
Kasutatud materjalid: http://www.hot.ee/veljo/putukad/laulurits1.jpg
http://www.hot.ee/veljo/sihk.htm http://www.sxc.hu/photo/39838
http://www.youtube.com/watch?v=r1oj4HHzHmI

Näide kaitsvast mimikrist putukate seas
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Mõisted
Adaptsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise)
muutumine, sobitumaks keskkonna tingimuste ja eluviisiga
Looduslik valik - populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja
paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest
erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest);
muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse
suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur.
Suunav valik - loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate
tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel
kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused.
Kohastumine - (populatsiooni,liigi) evolutsiooniline adaptsioon;
organismide ehituse ja talitluse pärilikku muutumine
populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise
tulemusena arenevad kohastumused.
Kasutatud materjal: "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 4. kursus, Eesti Loodusfoto 2006
http://en.wikipedia.org/wiki/Camouflage
http://et.wikipedia.org/wiki/Kohastumus